news
ENN KUNILA KUNSTIKOGU JÕUDIS MAAILMA OLULISEMASSE KUNSTILINNA
TALLINN, 05.03.2017, kultuur.postimees.ee - Reede, 3. märtsi õhtul avati Firenzes näitus «Visioni dal Nord». Santa Maria Novella kiriku vastas asuvas esinduslikus Novecento kunstimuuseumis näeb Enn Kunila kollektsiooni pärle.
Uhkele avamisele, kus esinesid Ain Anger, Mari Poll ja Mihkel Poll, tuli peaaegu 300 kunstihuvilist, sh ka Firenze linnpea Dario Nardella.
Maailma ühe olulisema kunstilinna mainekas muuseumis on eksponeeritud 33 maali Kunila kogust, sh Nikolai Triigi, Ants Laikmaa, Villem Ormissoni, Endel Kõksi, Paul Burmani, Elmar Kitse jt teosed. Eraldi tähelepanu on Konrad Mägi maalidel, millele on pühendatud omaette saal.
«Mulle väga meeldib, olen väga rahul,» lausus avamise järel Enn Kunila, kelle eestvedamisel ja rahastamisel näitus teoks sai.
Kunstikriitiku ja Itaalia haridusministri nõunik Arnaldo Colasanti sõnul on üllatav, et jäisel Põhjamaal, kus itaallaste ettekujutuses on pidevalt külm ja lumi, ning kuumal ja päikselisel Itaalial on väga palju ühist.
«Kindlasti tulevad firenzelased sellele näitusele,» kinnitas kunstiekspert Colasanti. «Kaasaegne ja 500 aasta tagune Firenze on kaks erinevat linna. Firenzes on suur huvi portreemaali ja maastikumaali vastu, seetõttu leiab publik Eesti näitusega kontakti. Firenzelased näevad sel näitusel maastikumaalides meloodiat, unistusi, unenäolisust. Samas pole tegemist Chagalliga, seega mõjuvad need tööd uudsetena. Lihtsate sõnadega öeldes on Eesti kunstnike maalitud maastikes näha, et autorid on nendesse maastikesse olnud armunud.»
Kunstipublik tahab eelkõige näha suuri nimesid, seega on tundmatu maa tundmatute autorite näituse korraldamine alati suur risk. «Firenze ei ava end selliste näituste jaoks kergesti,» tunnistab Arnaldo Colasanti, kelle kinnitusel viivad läbimurdeni järjepidevus ning väiksed sammud.
Poolteist aastat kestnud ettevalmistustööd tipnesidki 3. märtsil avamisega, millel osales ka Firenze linnapea Dario Nardella. Viimane oli võlutud Eesti maastikest ja värvidest. Näitusele tegi linnapea reklaami ka oma Twitteri kontol.
«See on selge ja otseselt jutustav kunst, mis kindlasti läheb südamest südamesse, ning seetõttu on Itaalia publikul seda väga lihtne mõista,» arvas linnapea, kes suure ja sugugi mitte teeseldud huviga kuulas kuraator Eero Epneri läbiviidud ekskursiooni.
«Teil on valgus, meie otsime valgust. Teie näete värve, me õppisime värve nägema siis, kui meie kunstnikud neid maalisid,» lausus Epner näituse avamisel Eesti ja Itaalia kunsti võrreldes.
Arnaldo Colasanti arvates väljendub 20. sajandi alguse Eesti ja Itaalia kunsti erinevus kultuuritaustas. Viimasesse võib kinni jääda just Itaalia kunstnik, samas kui Eesti kunstnik on oma nägemuse väljendamisel vabam. «Itaalia värvid on agressiivsemad ja sensuaalsemad.»
Arnaldo Colasanti hinnangul näeb Eesti kunstike maalitud välismaistes maastikes unelmaid. «Konrad Mägi Itaalia maalid kujutavad Itaalia unistust, kuid Eesti maastikes on rohkem reaalsuse kujutlemist.»
Arnaldo Colasanti kohtus esimest korda Eesti kunstiga paar aastat tagasi, mil talle tehti ettepanek kaasa aidata Enn Kunila kollektsioonil põhineva näituse «Põhjamaa värvid» Rooma jõudmisele. Nüüd räägib Colasanti Eesti kunstist põleval silmil, itaallasele omaselt kirglikult žestikuleerides.
Firenze näituse lemmiktööks on Colasantil Konrad Mägi «Capri maastik». «Sellel maastikul on väga eriline iseloom, see on väga tugev ja karm. Kui üldiselt on Eesti maastikud vaikelus, siis see töö on liikumises. Me näeme siin maastiku hinge. Värvide abil on esile toodud arhitektuur maastikus.»
